Olav Roots
|
See artikkel räägib heliloojast; maadleja kohta vaata artiklit Olav Roots (maadleja) |
Olav Roots (26. veebruar 1910 Uderna vald, Rõngu kihelkond, Tartumaa – 30. jaanuar 1974 Bogotá, Colombia) oli eesti dirigent, pianist ja helilooja.
Ta alustas klaveriõpinguid Pärnus, lõpetas aastal 1931 Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveri (Adelheid Hippiuse ja Artur Lemba klassis) ja kompositsiooni erialal (Heino Elleri klassis); samuti lõpetas ta mõlemal erialal eksternina Tallinna Konservatooriumi. Aastatel 1933 ja 1935 täiendas ta end Pariisis (Alfred Cortot' klaverikursustel) ning aastal 1937 Viinis Felix Weingartneri juures ja Salzburgis (dirigeerimiskursustel Nikolai Malko, Bruno Walteri jt juhendamisel).
Ta töötas aastatel 1931–1935 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaveriõppejõuna ja aastatel 1931–1944 Tallinna Konservatooriumis ansambli- ja orkestriklassi õppejõuna.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Aastatel 1939–1944 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent.
Aastal 1944 põgenes ta Nõukogude võimu eest algul Rootsi, kus ta töötas Sigtunas lauluõpetajana, moodustas seal eesti pagulastest segakoori, ta juhatas Stockholmis ka eesti noortekoori. Rootsis olles tegutses ta peamiselt klaverisaatjana (koos Zelia Aumere, Ludvig Juhti ja teiste muusikutega), esines Rootsi Raadios ning klaverisolistina ka Taanis, Šveitsis, Saksamaal, Suurbritannias ja mujal.
Aastal 1952 kutsuti ta Lõuna-Ameerikasse Colombiasse Bogotásse Colombia Sümfooniaorkestri peadirigendiks, ta jäi sellele kohale surmani. Ta tõstis selle orkestri rahvusvahelisele tasemele, juhatas seda ka välisturneedel paljudes maades (sageli oli kavas ka eesti muusika). Lisaks töötas ta aastast 1957 Bogotá konservatooriumis koorijuhtimis- ja orkestratsiooniõppejõuna.